Minust

Kuidas minust küünetehnik sai?

“Aasta on 2012, jaanuar, olen 16 aastane.. Olen nüüdseks juba mõned aastad jälginud buduaari foorumites geelküünte pilte, alati unistades. Ei ma ei unistanud pikkadest küüntest, vaid ma tahtsin nii väga neid ise teha. Kust saada raha asjade ostuks? Kust pihta hakata?” Mäletan, et sain enda elu esimese tuludeklaratsiooni raha – 60€. Tollel ajal oli see suur summa, eriti minu jaoks – 10das klassis käivale pubekale. Kuidagi juhuslikult leidsin ühe geelküünte stardikomplekti mis oli -50% allahindlusega, täpselt 60€ ning mu esimene mõte oli: “Ma pean selle endale saama!”. Kaua ma ei mõelnud, mul oli valida, kas laristan selle raha niisama või teen unistuse teoks. Nii ta läks ja sellest sai minu teekonna algus ilumaailmas.

Tänaseks, 2020.aastaks, olen ma küüsi viilinud juba üle 8 aasta, vahepeal viili nurka visates ning taas alustades. Mõtetega loobuda ning taaskord tagasi tulles enda hobi juurde, millest tänaseks on saanud mu põhikohaga töökoht.

Tegin aastaid “tööd” enda toas, enda kirjutuslaua taga, harjutades sõbrannade ja klassiõdede ja nende sõbrannade peal. Olles veel noor veri, ei keskendunud ma ei kvaliteedile, kujule, hügieenile jne jne. Ausalt öeldes polnud mul neid teadmiseidki ning kõige põnevam osa oli alati küünte kaunistamine, rohkelt kive, hunnikus glitrit ja kõike säravat, mida ette oskad vaid kujutada.

Nüüdseks olen läbinud 5 erinevat koolitust – 3 disaini ning kaks täiendõppe. 2017 aastal läksin salongi tööle ning ma ütleks, et alles siis algas minu tõsisem areng sellel ametil. Salongis olin küll ainult 3-4 kuud, kuid olen kogemuse võrra rikkam. Tegin päeva pealt otsuse ja rentisin endale oma ruumi, kus teen tööd ka praegu. Viilisin ja viilisin ja tundsin, et olen ikka täiega toppama jäänud oma arengus. Võtsin mõned täiendkoolitused ning peale seda paranes mu tööde kvaliteet hüppeliselt. Vaadates enda vanu töid, olen uhke enda üle. Olen uhke, et ma pole siiani veel viili täielikult nurka visanud ning olen arenenud, kasvanud, õppinud ja teinud vigu. Panen siia väikse pildi enda arengust. Piinlik on vaadata seda esimest pilti, aga hea, et see mul alles on.

2013 vs 2019

Hetkel oma töös keskendun kõigele sellele, millele ma varem tähelepanu ei pööranud. Minu jaoks on oluline sümmetriline kuju, küünte püsivus, stiilipuhtus, et mu töökoht ja vahendid oleksid puhtad, et mu klient lahkuks mu juures alati hea tundega. See ongi see, mille pärast ma seda tööd pole suutnud ega tahtnud lõpetada – see naeratav ja õnnelik nägu kliendil, kui ta vaatab enda värsket maniküüri ning tänab ja kiidab mind taevani.

2013 vs 2019

Kui Sa küsiks mu käest: “Kuhu edasi? Sa oled juba 8a küüsi viilinud, kas ära ei tüüta?”, siis ma ilmselt vastaksin Sulle, et mul on veel palju unistusi sellel alal. Ühel päeval saab minust hinnatud koolitaja, mul on suur salong, mul on oma bränd ja ma saan olla elulõpuni inimene kelle töö on ta hobi!

Mida ma teile öelda tahan, nii juustusena kui see ka ei kõlaks – unistage! Unistage nii suurelt, et need unistused tunduvad teile võimatud. Ärge andke alla asjades, mida te teete kirega ja kui kirg hakkab kaduma, proovige see uuesti leida. Mind küünetehnikuna aitavad alati uued koolitused ja uued töövahendid. Ma võiks sellest kõigest veel pikemalt ja detailsemalt kirjutada, aga olen juba niigi pikale läinud.

Kui Sul tekkis küsimusi, tahaksid millegi kohta veel rohkem teada saada, siis ole julge, jäta mulle väike kommentaar siia ja ma heameelega vastan või teen uue postituse teile. Pea lihtsalt meeles, et peale unistamist, hakka tegutsema! Seniks aga, stay tuned!

One Comment

Vasta Eero-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga